30 september 2014

Pooled Eesti uuseramutest on puitmajad

Eelmisel aastal anti välja 4905 ehitusluba, pisut enam kui pooled neist väljastati puithoonetele. Kõige sagedamini kasutatakse puitmaterjali ühele leibkonnale mõeldud elumaja ehituses. Kokku väljastati eelmisel aastal puidust üksikelamutele 1089 ehitusluba suletud netopinnaga 188 tuhat ruutmeetrit.

Kuigi ehituslube on väljastatud puithoonetele rohkem kui muust materjalist hoonetele, moodustab puithoonete suletud netopindala kõikide ehitatavate hoonete pindalast 16,5%. See on tingitud asjaolust, et pindalalt väiksemaid hooneid - suvilad, aiamajad, garaažid jm - ehitatakse valdavalt puidust, kuid suuremahuliste põllumajandus- ning tööstushoonete põhikonstruktsiooniks on endiselt kivi või metall.
Elamute ehituseks väljastati möödunud aastal kokku 2426 ehitusluba, sealhulgas puitelamutele 1127. Puitmajades valmib kokku 200 tuhat ruutmeetrit elupinda, mis moodustab kogu Eesti elamuehituse mahtudest 33%.
Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Sven Matsi hinnangul näitab ehituslubade statistika eelkõige valmivate hoonete pindala, kuid oluline on vaadelda kasutatud materjalide mahtu. “Elamuehituses, kus rajatakse palju vaheseinu ning tihedaid karkasse, kulub oluliselt rohkem materjali. Tööstushoone on reeglina küll suure pindalaga kuid vähese materjalikasutusega. Seega ühes 100-ruutmeetrises palkmajas võib puitu olla rohkem kui kümneid kordi suuremas tööstushoones,” lisab Mats. 
Skandinaavias ja mujal Euroopas kasutatakse puitu kõikvõimalike hoonetüüpide kandekonstruktsioonide valmistamisel, olgu need siis suureavalised sillad või muud mastaapsed rajatised, tööstushooned, koolid või elumajad. Maailma kõrgeim puithoone, 14-korruseline elumaja ehitatakse Norrasse, Bergenisse Eesti ettevõtte Kodumaja AS toodetud moodulitest.
“Oskuste ning tehnoloogia osas on Eesti puitmajatootjad maailmas teerajajad,” kommenteerib Eesti Puitmajaklastri juht Lauri Kivil. “Pooled Eesti üksikelamud on küll puitmajad, kuid puitmaterjali vähene kasutus suuremahuliste ehitiste puhul näitab, et on vajalik kasvatada nii riigi, tellija kui arendaja valmisolekut ehitada keskkonnasäästlikult ka suuremaid hooneid.”

Allikas: Maakodu 30. september 2014

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar