05 aprill 2016

Kuidas ehitada vundamenti?

Vundament on maja alus. Ilma selleta on väga keeruline.

(allikas: Äripäev.ee teemaleht Oma Maja 05.04.2016)




Kuna vundament on hoone alus, siis siin eksida ei tohi. Lahendus peab olema sobilik just antud pinnast, veetaset ja hoonet silmas pidades. “Vundamendi peab valima projekteerija. Seda ei saa lihtsalt niisama taevasse vaadates valida. Vale valikvõib tähendada väga suuri probleeme,” hoiatab Lillemäe. Vajaliku vundamendikonstruktsiooni valib projekteerija vastavalt koormustele,” lisab ehitusinsener Rein Rosin. Üheperemajadele enamasti tehakse kas plaatvundament või lintvundament. Postvundamente kasutatakse kergetel ehitistel ja vaivundamente seal, kus kandev pinnas on väga sügaval. “Kui koormused võimaldavad, siis parim valik on plaatvundament. Selle saab teha suhteliselt väikese aja ja maksumusega,” soovitab Rosin ja toob välja, et nii on ühtlasi koos vundamendiga olemas betoonist esimese korruse aluspõrand. Suurematel koormustel, näiteks kivimajadele tehakse lintvundament, mis veelgi paremaks koormuste jaotamiseks tehakse taldmikuga. Vundamenditüübi valikul on Rosina sõnul olulised maapinna geoloogiline koostis, pinnasele majalt mõjuvad koormused. Suurimad vead vundamendi tegemisel on tema sõnul ebapiisav aluspinnase eemaldamine ja ebapiisav täitepinnase tihendamine.
Kõik algab projekteerimisest. Oled leidnud krundi, kuhu ehitada maja. Mida on sul selleks vaja teada? Kindlasti pinnasetingimusi – maja peab seisma kindlal aluspinnal, muidu peab seda vaiadega tugevdama. Sellele annab vastuse pinnaseuuring. Paljudes kohalikes omavalitsustes võidakse nõuda sellise uuringu tegemist, vastab küsimusele Benders Baltic Nord OÜ vundamendi rajamise juhend. “Tihti on tellitud vaid arhitektuurne eelprojekt, kus on vundamendi kohta vaid pisike üldlõige, mis on kopeeritud muudest projektidest. Kuid vundamendi kohta peab olema korralik konstruktiivne projekt,” rõhutab Lillemäe ja lisab, et edasised etapid on lihtsamad, sest projekt on olemas ja ehitaja teab, mida ta ehitab. Majaehitus jätkub maja täpse asukoha mahamärkimisega.  Järgmiseks sammuks on pinnase eemaldamine vundamendi jaoks ette nähtud sügavuseni. Teine, sügavam süvis tuleb teha ümber tulevase maja drenaaži jaoks. Paigaldada vee-, kanalisatsioonija kaablitorud ning drenaaž. Katta need kiudkanga ja kruusast või killustikust  kuivenduskihiga. Seejärel täidetakse süvendid killustikuga ja tihendatakse kuni ette antud tiheduseni.

“Tihendamise kvaliteeti tuleb kontrollida mõõtes,” toob Lillemäe välja, et jooksvalt tuleb kontrollida ka tehtud tööde kvaliteeti. Korralikule tihendatud killustikust alusele tehakse raketis ja armeerimine taldmiku valamise jaoks. “Armatuuri kogused ja ristlõiked peavad projektis olema välja toodud.

Samuti betooni mark,” juhib ta tähelepanu olulistele detailidele. Peale taldmiku valamist on vaja müürid laduda ja hüdroisolatsioonid teha. Samuti aluspõrandate alla täited, mille tihedust tuleb taas kontrollida, et põrandad hiljem vajuma ei hakkaks. Aluspõranda peale tehakse tavaliselt raudbetoonist põrand, kuhu sisse lähevad erinevad torustikud jms kommunikatsioonid. Välja tehakse soojustus, tagasitäide ja rajatakse drenaažid, kui need on ette nähtud. Külmumispiirist ülespoole ehitamisel on vaja ümber hoone teha ka külmakerkeisolatsioon. See tehakse maa sisse sobivatest EPS või XPS materjalidest.

Kas eelistada ise tegemist või tellida töö? “Kindlasti soovitan asjatundjalt tellida. Vundament ei ole
töö, mille tegemisel õppida ja mõelda, et jah, läks sel korral siis nii. Järgmine kord teen paremini. Kooki võib nii küpsetada. Võrdluseks võiks tuua meditsiini. Väikse nohu või köha ravimisega saab igaüks ise hakkama, aga pimesoolt minnakse eemaldama ikka arsti juurde. Nii võib ka viimistlust jms lihtsamaid asju ehituses ise teha, aga hoone aluse ja kandva karbi peab tegema asjatundja. Seda osa on hiljem väga raske parandada. Foorumi vms õppematerjali järgi ehitades võib küll õiget asja ehitada, aga see õige asi ei pruugi antud olukoda sobida,” vastab Lillemäe. “Viimistluses võib eksida ja apsakate puhul silma kinni pigistada, aga vundamendi puhul seda teha ei tohi.” “Iseehitamist võib soovitada ehitust õppinud inimesele. Vundament on väga oluline hoone osa, mille valesti tegemine võib rikkuda kogu hilisema töö. Eelkõige on oht pragude tekkimiseks ebaühtlase vajumise tõttu. Seega, soovitada saab tööde tellimist kogemuste ja vastavate registreeringutega ettevõtete käest,” sekundeerib Rosin.

vaata ka:

Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustamine

Vundamendi ehitus