OMA PROJEKT

vaata lisaks: MAJA PROJEKT , kus toodud vajalikud tingimused ja dokmentide loetelu projekteerimiseks.

MAJA EHITAMINE

Pildid individuaalprojektiga maja ehitamisest. Individuaalprojektiga ühepereelamu. Pinda kokku üle 300 ruutmeetri.
Algus: mai 2012.

Vundamendi ehitus	Vundamendi ehitus 2	Vundamendi ehitus 3
Keldrikorrus	1. korruse alustamine	Esimene korrus
Teise korruse alustamine	Otsasein	Seis juuli lõpus
Sarikad	Katusealune	Seis septembri lõpus
Vaade väljast	Õhtune maja	Valmis maja

lisapildid meie Facebooki albmis SIIT.

2012 MAJA EHITUS TALLINNAS

2012. käimasolevate tööde hulgas on individuaalprojektiga maja Tallinnas.

MAJA EHITUS TALLINNAS

KATUSE EHITUS

Aluskatted - aluskatte ja tuuletõkke paigaldamine.
Roovitus - tuulutusliistude ja roovide paigaldamine ning rihtimine.
Katusekatted - kivi- ,plekk- ja puitkatuste paigaldamine.
Vihmavesi - vihmaveesüsteemide ja lumetõkete paigaldamine.
Tuulekastid - parapettide, tuulekastide ja voodrilauade paigaldamine.

Valige Kontaktide leheküljelt sobiv viis ja võtke ühendust.

Dokumendid, mis vajalikud maja ehitustöödega alustamiseks

Krundi ost

Maja ehitamiseks krunti ostes peaks kindlasti enne välja selgitama, kas tegemist elamumaaga ja kas olemas või võimalik teha liitumised elektri, vee, kanalisatsiooni ja soovitavalt ka side või näiteks gaasitrassiga. Oluline on ka juurdepääsutee olemasolu.  Kui aga tekib soov omandada just selline krunt, mille maa kasutamise otstarve ei ole elamumaa siis tuleb algatada tiheasustusega alal detailplaneering. Hajusasustusega piirkonnas enamasti saab selle lihtsamal moel lahendada ja taotleda maa kasutamise otstarbe muutmist kohalikus omavalitsuses. Kui tekib vajadus detailplaneeringu algatamiseks ja maa otstabe muutmiseks – võtab see protsess olenevalt asukohast keskmiselt aega aasta, mõistlik arvestada 1,5 – 2 aastaga.  Tänaseks võib protsess olla ka kiirem, sest majanduskriisi tingimustes on detailplaneeringuid vähem ning seetõttu asjaajamine kiiremaks muutunud.

Kindlasti tuleks maa ostul küsida müüja käest  geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500, kus on peal krundi ja selle vahetus läheduses paiknevad võrgud (trassid, maakaevud, elektri- ja sideliinid). Juhul kui geodeetilise alusplaani mõõdistamisest on möödas rohkem kui 2 aastat, tuleb tellida uus alusplaani mõõdistamine.  Märkusena on mõistlik see tellida samast mõõdistusfirmast, sest siis asjaajamine kiirem ja võimalus uus plaan kiiremini ja odavamalt kätte saada.

Projekteerimistingimuste taotlus

Projekteerimise tingimused peab taotlema maa omanik kohalikust omavalitsusest. Täpsemalt tuleks pöörduda näiteks omavalitsuse arendusosakonda, arhitekti või ehituse valdkonna eest vastutav inseneri poole. See ei ole kahjuks igas omavalitsuses ühtemoodi ning seetõttu tuleks helistada sekretärile või siis omavalitsuse kodulehelt täpsemalt järgi uurida, kelle poole täpsemalt pöörduda.  Kohalikel omavalitsustel on välja töötatud vastav taotluse vorm, mille leiab Internetis iga kohaliku omavalitsuse kodulehelt.

Projekteerimisetingimuste taotluse juurde tuleb lisada ka rida lisasid (see nimekiri ei ole täielik ja sõltub kohalikust omavalitsusest):

• Juurde- ja uusehituse puhul krundi aktuaalne tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan m 1:500
• Olemasoleva hoone puhul kehtivad inventariseerimisjoonised või projekt
• Kavandatavate hoonete ja rajatiste (nt maaküte) soovitav paiknemise skeem
• Kavandatavate hoonete eskiisid vabas vormis
• Vee- ja kanalisatsioonivarustuse tehnilised tingimused
• Elektrivarustuse tehnilised tingimused
• Sidevarustuse tehnilised tingimused
• Katastriüksuse plaan
• Kaasomanike nõusolek – nende olemasolul

Võrkude ja trasside valdajatele tuleb esitada kirjalikult soov tehniliste tingimuste väljastamiseks. Mõnel juhul võivad trasside valdajad selle väljastamise eest  ka teenustasu küsida, kuid enamasti on need veel tasuta või väikse summa eest.

Peale taotluse ja selle lisade esitamist vaatab kohalik omavalitsus dokumendid läbi umbes kuu jooksul ja annab välja projekteerimistingimused või küsib täiendavaid andmeid taotluse menetlemiseks.

Kui tehnilised tingimused olemas saab alustada maja projekteerimisega. Tehnilistes tingimustes kirjas piirangud, mis antud krundile on seotud. Näiteks on piiranguks hoone kõrgus, abihoonete arve, maja fassaadis kasutatava materjali ettekirjutused jmt.

Ehitusloa taotlus

Peale projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kehtestamist oma krundi osas tuleb koostada ehitusprojekt. Tavaliselt ehitusprojekt tellitakse arhitektilt või mõnelt firmalt.

Ehitusprojekt peaks sisaldama (nimekiri ei ole täielik ja sõltub kohalikust omavalitsusest):

• väljavõte detailplaneeringust või projekteerimistingimused;
• katastriüksuse plaan ja kinnisturaamatu väljavõte;
• geodeetiline alusplaan mis ei ole vanem kui 2 aastat;
• tehnilised tingimused tehnovõrkudega liitumiseks (elektrivarustus, vee- ja kanalisatsioonivarustus,
• gaasivarustus jne) ja tehnovõrkude valdajate kooskõlastused asendiplaanil;
• projekt peab olema kooskõlastatud Päästekeskuse poolt;
• riigilõivu maksekorralduse koopia (eramaja ehitusel on riigilõiv 1000 kr);
• Alates 1. jaanuarist 2009 on lisandunud energiamärgise nõue. Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib energiat, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele vms.  Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustati 2009. aastal, peab energiatõhusus olema projekteeritud selle ettevõtja või isiku poolt, kes koostas hoone projekti.

Projekti dokumentatsioon tuleb esitada kohalikule omavalitsusele 2 eksemplaris, mille juurde tuleb lisada täidetud ehitusloa taotlus.  Ehitusloa taotluse blanketi leiab kohaliku omavalitsuse kodulehelt.

Enamasti täidab kliendi eest ehitusloa taotluse ehitus- või projekteerimisfirma, kuna neil vastav kogemus. Taotlust saab esitada ainult maa või ehitise omanik või omanike esindaja ametliku esindusõiguse alusel. See tähendab seda, et taotlus esitatakse omaniku nimel ja tema poolt allkirjastatuna.

Ehitusloa taotluse läbivaatus toimub kohaliku omavalituse poolt üldjuhul kuu aja jooksul, kuid sageli asjaajamine võib venida ametnike poolt esitatavate täpsustavate küsimuste või ametnike puudumise tõttu olulistelt koosolekutelt, kus võetakse vastu vastavad otsused detailplaneeringu, projekti ja ehitamisega seotud otsused. 

Ehitamise alustamise teatis

Peale ehitusloa kättesaamist ei või veel alustada ehitustöödega.  Kolm tööpäeva enne ehitustöödega alustamist tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitamise alustamise teatis. Vastav vorm on leitav kohaliku omavalitsuse kodulehelt.

Ja peale kolme tööpäeva ootamist võib kopa maasse lüüa ja ehitustöödega alustada.

NB! Eestis ei ole kõigil kohalike omavalitsuste puhul kasutusel täpselt ühesuguseid nõudeid ja vorme ning seetõttu on oluline jälgida oma maja ehitamisel vastava piirkonna omavalitsuse nõudeid. Need võivad kohati veidi erineda.

allikas: majaehitaja.ee

Oma maja ehitamine muutub lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks

Uue planeerimisseaduse kohaselt ei ole enam vaja üksikelamu püstitamiseks detailplaneeringut ning lihtsamaks muutub ka ehitusprojekti esitamine ja sellele kooskõlastuste saamine.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul muutub uue planeerimisseadusega inimestele lihtsamaks ehitusele eelnev paberimajandus, mis täna võib võtta suure osa inimese ajast ja energiast, mis uue kodu loomiseks kulub.

“Piltlikult öeldes, kui täna näiteks detailplaneeringu puudumisel hakkab noor pere, peale lapse sündi kohe maja ehitamiseks vajalikke pabereid koostama, saavad nad uude majja kolitud alles siis, kui laps hakkab juba kooli minema. Tulevikus aga võiks olemasoleva hoonestuse vahele jäävat üksikelamut ehitada detailplaneeringut koostamata. Selle muudatuse eesmärk ongi anda inimestele võimalus asuda oma maad vastavalt soovile kasutama, ootamata selleks aastaid kooskõlastust,“ lausus minister ja lisas: „Kuna kohustused ja võimalused peavad olema tasakaalus, siis tuleb lihtsama võimaluse saamisel järgida olemasolevat hoonestuslaadi ning kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut.“

Samuti on ministri sõnul detailplaneeringu koostamise kohustusest vabastatud olemasoleva maja laiendamine, kui see jääb alla ühe kolmandiku maja olemasolevast mahust. „Näiteks lihtsustub nii majade energia- ja keskkonnasäästlikumaks muutmise, mis võimaldab lihtsamalt paigaldada hoonele päikesepaneele või renoveerida maja soojustamise käigus ka fassaad. Samuti ei ole kohustust planeerida ajutisi ehitisi, nagu on soojakud või ajutised telgid,“ sõnas minister.

Lisaks muudab seadusemuudatus kiiremaks ehitusprojekti menetlemise. Kui ehitusprojekt on valmis, saab selle tulevikus kohalikule omavalitsusele esitada ehitisregistri kaudu elektrooniliselt, mis välistab olukorra, et isik peab ise, ehitusprojekt kaenlas, jooksma erinevate haldusorganite vahel ning ootama viimaste kooskõlastusi, ütles Michal.

Selleks luuakse kohalikule omavalitsusele elektrooniline menetluskeskkond, kus dokumendid liiguvad automaatselt ametiasutuste vahel ning seal ei tohiks vaidluste puudumisel ehitusloa saamiseks minna kaugem kui 20-tööpäeva.

Justiitsministeerium on alustanud uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõude arutelusid, millega soovitakse saada erinevate huvigruppide ettepanekuid ning tagasisidet valminud eelnõule. Eelnõud peaks koostöös huvigruppidega valmima 2013 aasta alguseks ning need saadetakse seejärel uuesti kooskõlastamiseks huvigruppidele ja teistele ministeeriumitele.


allikas: Maaleht, 09.04.2012

EKO ERAMUD

EKO eramu projekti eesmärgid ja lahendused:
Ökonoomsus - EKO külgvälisseinte kõrgendus 1,2 m ulatuses katusekorrusel tagab võrdse põrandapinna esimese korrusega.

EKO eramute väike vundamendi plaan võimaldab maja paigaldada ka väiksemale - näit. 600 ruutmeetrisele krundile. Katusekorrusega EKO vajalik arvestuslik küttevõimsus on 30% väiksem ühekordsest majast.
Väiksemaid tööajakulusid nõudev ehitusmeetod, mis võimaldab ehitada minimaalse arvu töötajatega, tagab madalama hinna. Projekti ökonoomsusest tulenev kokkuhoitud raha jääb kliendi taskusse.

Minimaalsed küttekulud - EKO soojapidavus on viidud tasemele, kus ka elektrikütte kasutamine on muutunud taskukohaseks. Jäävad ära katlakütte paigaldamise investeeringud (ca 100 000 kr. + ekspluatatsioonikulud). Kliendipraktikast saadud andmetel elektrküttega EKO144 elektriarve (küte + elektripliit, el.veeboiler, pesumasin, valgustus jne) on kokku keskmiselt 100 € kuus talvekuudel. Kombineerides elektrikütet ahjuküttega võib küttekulud viia väga madalale. Projekti autor elab esimeses sellises majas ja kasutab 90% ahjukütet.

Arhidektuursed võimalused - EKO majakarbi üldproportsioonid on muutumatud, mis võimaldab ehitada maja odavamalt konstruktsioonielementide projekteerimis, juurutamis ja väljaõppekulutusi kokku hoides. Vastavalt siseplaneeringu vajadustele ja maja asetusele ilmakaarte suhtes, võib akende paiknemist ja suurust valida (terrassi aknad lõuna suunas jne.). Arhitektuursete lisade nagu auto varikatus, garaaz, terrass, dekoratiivne element katusel, varikatus sissekäigu kohal jne. erinevate lahenduste vahel on võimalik valida. Arhitektuursed lisad võib ehitada ka hiljem peale maja valmimist. Välisvoodrilaua viimistlemiseks olev lai värvuste valik ja erinevad arhitektuursed lisad, võimaldavad komplekteerida maju omanäoliselt erinevaks teistest majadest.

Siseplaneeringu võimalused - EKO eramute siseseinad on mittekandvad, mis annab võimaluse siseplaneeringut muuta vastavalt vajadusele.

Loe edasi: ELEMENTMAJAD