Kui olete leidnud sobiva elamukrundi ja ostsite selle, siis millised oleksid järgmised sammud maja ehitamisega alustamisel?
Esmalt pöörduge meie poole ja saame arutada, millised on Teie soovid ning anname edasised soovitused.
Seejärel tuleb Teil taotleda järgmisi dokumente ja vaja pöörduda järgmiste asutuste poole:
1. Krundi ostmisega saate ostu-müügi lepingu. 2. Ostmisega saate piiriprotokolli ja krundi omandiõiguse. 3. Peaksite kontrollima, kas geodeetiline alusplaan on sellel krundil kehtiv. Kui ei ole kehtiv, siis tuleb see alusplaan tellida geodeesia firmalt. Võib pöörduda ka AC Ehitus OÜ poole ja aitame sellega. Ajakulu umbes 1-2 nädalat. 4. Samaaegselt tuleb Teil esitada:
Projekteerimistingimuste saamiseks avaldus kohalikule omavalitsusele. Ajakulu kuni 1 kuu.
Elektritehniliste tingimuste saamiseks avaldus kohalikule energiamüügi ettevõttele (Elektrilevi, Fortum, ...). Tingimustega määratakse kindlaks, kus on krundil liitumispunkt, mis tingimustel saab liituda, peakaitse võimsused, jne. Ajakulu kuni 1 kuu.
Vee ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste saamiseks avaldus kohalikke trasse haldavale ja teenust osutavale ettevõttele. Määratakse, kus on peakraan, kus on kanalisatsioonitrass, kas on vaja rajada uus kaev, jne...., trassi puudumisel annab tingimused kohalik omavalitsus. Ajakulu tavaliselt nädal kuni 1 kuu.
Kui eelloetletud paberid on korras, siis saame alustada elamu projekteerimisega.
Selleks on vaja sõlmida projekteerimisleping AC Ehitus OÜ-ga. Projekteerimine võtab aega umbes 1 kuu, sõltub ka kohalikust omavalitsusest ja Päästeametist ning vahest võib aega võtta ka 1,5 kuud.
Seejärel Teie peate ise viima kohalikku omavalitsusse avalduse ehitusloa/taotluse saamiseks. Ajakulu orienteeruvalt 1 kuu.
Kui ehitusluba käes on võimalik sõlmida ehitusleping ja saab ehitusega koheselt alustada.
Eeltoodud jutu ajakulu kokku on keskmiselt 3 kuud.
Energiasäästliku ehituse alustõed on mõistlik aluseks võtta igasuguse hoone ehitamisel juba täna. Samas on oluline jälgida, milliseid investeeringuid on mõttekas Eesti tingimustes teha. Ei ole mõistlik kasutada lahendusi, millele lisanduva kulu tasuvusaeg on näiteks 90 aastat. Liginullenergiamaja on võimalik täna tehasetingimustes toota ja ehitada väga mõistlikult, kui jälgitakse õigeid printsiipe, alustades krundi ja lõpetades materjalide valikuga. Oma olemuselt on liginullenergiahoone parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille säästliku energiatarbimise juures toodetakse samal krundil taastuvallikatest lisaenergiat (näiteks tuulegeneraatori või päikesepaneelide näol).
Energiasäästlikult võib ehitada nii puidust kui ka muudest
materjalidest. Samas on puit meie hinnangul parim võimalik ja saada olev
materjal. Põhjus on lihtne. Kivimaju ei ehitata Eesti ju enam ammu,
sest tänapäevaste kivimajade puhul räägitakse õigupoolest plokkidest
hoonetest, mitte aga maakivimajadest. Aga kui inimene soovib siiski
ehitada energiasäästlikku kivimaja, peaks ta sellele lihtsalt puitmaja
ümber ehitama. Samas välisilmelt pole puit- ja plokkidest majadel juba
ammu enam vahet, sest mõlemaid saab vooderdada laudisega, aga ka üle
krohvida.
Hea tulemus tuleb mõistlikkuse printsiipi järgides
Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad 2019. aastast
olema kõik uued avalikud hooned liginullenergiahooned ning alates 2021.
aastast kehtib sama nõue ka teistele uutele hoonetele.
Kuna oma kodu ehitatakse eeldavalt üks kord elus, on see väga oluline
otsus, mis tehakse reeglina piiratud eelarve tingimustes. Seega nagu
iga asjaga siin elus, jookseb ka energiasäästliku ehituse küsimustes
kuskil mõistlikkuse piir, millest üle investeerimine ei ole mõistlikus
ajaperspektiivis tasuv. Eestis on üldised normid üldjoontes lihtsad:
madalenergiahoone on energiatarbega kuni 120 kilovatt-tundi ruutmeetri
kohta aastas ning liginullenergiamaja energiakulu kuni 50 kilovatt-tundi
ruutmeetri kohta aastas.
Kuidas seda saavutada? Oluline on järgida teatud baasreegleid. Iga
energiatõhusa maja ehitus algab loomulikult krundi valikust, millele
järgnevad tehnilised küsimused. Näiteks tuleb planeerida maja õigesti
ilmakaarte suunas, koostada optimaalne projekt, valida välja õiged
materjalid ning sobivaim küttelahendus, valida soojustusmaterjalid ja
sobivad uksed-aknad. Oluline on silmas pidada, et kõige aluseks on
põhjalik eeltöö – see tähendab projekteerimist, mille käigus tuleb kõik
eeltoodud küsimused lahendada. Kõige olulisem on aga, et inimesel oleks
hiljem hea oma kodus elada – kvaliteetsed ja loodussõbralikud
materjalid, läbimõeldud planeering ning madalad püsikulud on selle
aluseks.
Madalenergiamajad ei ole Eestis enam ammu midagi erakordset.
Liginullenergiamaja kriteeriumi täitmine on Eesti tingimustes
otstarbekas kõike eeltoodut arvestades täiendavate taastuvate
energiaallikate kaasamisega ehk paigaldades näiteks lisaks
tuulegeneraator või päikesepaneelid.
Väga suurt mõju maja ekspluatatsioonikuludele avaldab ehituskvaliteet
ehk ka kõige kallima/energiasäästlikuma akna puhul pole sellest suurt
kasu, kui selle paigaldab soss-sepp. Kõige kvaliteetsem ja
energiatõhusam maja on kahtlemata tehase kuivades tingimustes toodetud
hoone, mille on projekteerinud kogemustega insenerid kindlate
protseduuride ja printsiipide järgi. Tehases toodetud majaelementide
eelis on optimaalne materjalikulu, sest klient maksab tema maja
ehituseks kuluva materjali, mitte kadude eest. Lisaks on ehitusplatsil
kehva ilmaga tehtav müüriladumine või saagimine kallim ja samas
ebakvaliteetsem kui soojas tehases maksimaalse valmidusastmeni tehtud
majadetailide kiire kokku monteerimine krundil.
Kui pisem tehasemaja valmib võtmed-kätte-lahenduseni 2–3 kuuga ning
suurema maja valmimisaeg on 4–6 kuud, siis ilmastikukindlaks saab
tehases toodetud maja 1–2 päevaga – lõpptulemus on platsiehitusega
võrreldes oluliselt kvaliteetsem, läbimõeldum ja ka kokkuvõttes soodsam.
Esmalt pöörduge meie poole ja saame arutada, millised on Teie soovid ning anname edasised soovitused.
