Kuvatud on postitused sildiga ehitaja. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ehitaja. Kuva kõik postitused

17 juuni 2024

Leidsin elamukrundi, mis edasi?

Kui olete leidnud sobiva elamukrundi ja ostsite selle, siis millised  oleksid järgmised sammud maja ehitamisega alustamisel?

Esmalt pöörduge meie poole ja saame arutada, millised on Teie soovid ning anname edasised soovitused.

Seejärel tuleb Teil taotleda järgmisi dokumente ja vaja pöörduda järgmiste asutuste poole:

1. Krundi ostmisega saate ostu-müügi lepingu.
2. Ostmisega saate piiriprotokolli ja krundi omandiõiguse.
3. Peaksite kontrollima, kas geodeetiline alusplaan on sellel krundil kehtiv. Kui ei ole kehtiv, siis tuleb see alusplaan tellida geodeesia firmalt. Võib pöörduda ka AC Ehitus OÜ poole ja aitame sellega. Ajakulu umbes 1-2 nädalat.
4. Samaaegselt tuleb Teil esitada:
  1. Projekteerimistingimuste saamiseks avaldus kohalikule omavalitsusele. Ajakulu kuni 1 kuu.
  2. Elektritehniliste tingimuste saamiseks avaldus kohalikule energiamüügi ettevõttele (Elektrilevi, Fortum, ...). Tingimustega määratakse kindlaks, kus on krundil liitumispunkt, mis tingimustel saab liituda, peakaitse võimsused, jne. Ajakulu kuni 1 kuu.
  3. Vee ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste saamiseks avaldus kohalikke trasse haldavale ja teenust osutavale ettevõttele. Määratakse, kus on peakraan, kus on kanalisatsioonitrass, kas on vaja rajada uus kaev, jne...., trassi puudumisel annab tingimused kohalik omavalitsus. Ajakulu tavaliselt nädal kuni 1 kuu.
Kui eelloetletud paberid on korras, siis saame alustada elamu projekteerimisega.

Selleks on vaja sõlmida projekteerimisleping AC Ehitus OÜ-ga. Projekteerimine võtab aega umbes 1 kuu, sõltub ka kohalikust omavalitsusest ja Päästeametist ning vahest võib aega võtta ka 1,5 kuud.

Seejärel Teie peate ise viima kohalikku omavalitsusse avalduse ehitusloa/taotluse saamiseks. Ajakulu orienteeruvalt 1 kuu.

Kui ehitusluba käes on võimalik sõlmida ehitusleping ja saab ehitusega koheselt alustada.

Eeltoodud jutu ajakulu kokku on keskmiselt 3 kuud.

Lisainfo 
Rein Rosin
tel: 53446258
rein@acehitus.ee
www.acehitus.ee

Reklaam: jalgrattad

11 juuni 2024

MAJA PROJEKT

Maja projekteerimine

Oma maja projekteerimisprotsessis on oluline kliendi ja projekteerija vaheline suhtlus, ideedevahetus ja lahenduste läbirääkimine.
Saame teid projekteerijatega läbirääkimistel toetada soovitustega, mis muudaksid hilisema ehitamise ja maja haldamise teie jaoks mugavamaks ja soodsamaks. Kui soovite, siis võime Teie eest juhtida kogu projekteerijaga peetavat suhtlemist.
Mida varem ehitaja ehituse ettevalmistusprotsessi kaasatud on, seda põhjalikum ja professionaalsem saab projekt ning väheneb probleemide ilmnemine ehitamise ajal.


Projekteerimiseks vajalikud tellijapoolsed dokumendid:

1. Projekteerimistingimused. Väljastab kohalik omavalitsus (Tallinn)
2. Vee ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused. Väljastab trasside omanik või kohalik omavalitsus.
3. Elektrivarustuse tehnilised tingimused. Väljastab elektrienergia müüja.
4. Kehtiv kinnistu geodeetiline alusplaan. Väljastab arendaja või tellitakse vastavaid töid tegevalt firmalt.
5. Piiriprotokoll. Väljastab kinnistu müüja.
6. Kinnistu omandiõigust tõendav dokument.

Eratellija peaks arvestama, et tööde kvaliteet algab projekteerimisest. Eramu projekti hankimisel peaks sellega arvestama ja otsima hea projekteerija. Sageli tähendab hea projekteerija ka kallimat hinda ning kallimat projekti.

Üheks suhteliselt levinud halvaks lahenduseks on see, et oma maja ehitamist soovitakse alustada eskiis- või arhitektuurse projekti alusel. Sellega aga loob tellija endale juba suure riski võimalike projekteerimis- ja ehitusvigade tekkimiseks. Kui eskiisprojekti alusel ehitama hakata võib juba ette kindel olla, et kõigi sõlmede ja tehniliste lahenduste puhul ei õnnestu kehtivaid projekteerimisnorme täita.

Kui Te olete otsustanud ehitada maja, soovitame Teil alustada projektist, milles on arvesse võetud kõik Teie soovid ning läbi mõeldud kõik üksikasjad. Maja arhitektuuriline projekteerimine peab sisaldama eneses maja ehitamiseks vajalikku dokumentide paketti.
    
Tüüpprojekti dokumentatsioon sisaldab eneses järgmisi dokumente:
1. Arhitektuurne osa
  • Üldandmed
  • Korruste plaanid
  • Fassaadid 
  •  Lõiked
  •  Katuse plaan 
  •  Akende ja uste spetsifikatsioon 
2. Konstruktiivne osa 
  • Vundamentide plaan
  • Korruste plaanid
  • Sarikate süsteemi konstruktsioonid
  • Vundamentide, sarikate süsteemi, vahelagede elementide spetsifikatsioonid
  • Detailid ja sõlmed
3. Insenerlik osa
  • Elektrivarustus  
  • Küte
  • Veevarustus  
  • Kanalisatsioon  


Reklaam: KODUVALVE JALGRATTAD

11 november 2015

Liginullenergiamaja toimib Eesti kliimas suurepäraselt

Energiasäästlik ehitus


Energiasäästliku ehituse alustõed on mõistlik aluseks võtta igasuguse hoone ehitamisel juba täna. Samas on oluline jälgida, milliseid investeeringuid on mõttekas Eesti tingimustes teha. Ei ole mõistlik kasutada lahendusi, millele lisanduva kulu tasuvusaeg on näiteks 90 aastat. Liginullenergiamaja on võimalik täna tehasetingimustes toota ja ehitada väga mõistlikult, kui jälgitakse õigeid printsiipe, alustades krundi ja lõpetades materjalide valikuga. Oma olemuselt on liginullenergiahoone parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille säästliku energiatarbimise juures toodetakse samal krundil taastuvallikatest lisaenergiat (näiteks tuulegeneraatori või päikesepaneelide näol).

Energiasäästlikult võib ehitada nii puidust kui ka muudest materjalidest. Samas on puit meie hinnangul parim võimalik ja saada olev materjal. Põhjus on lihtne. Kivimaju ei ehitata Eesti ju enam ammu, sest tänapäevaste kivimajade puhul räägitakse õigupoolest plokkidest hoonetest, mitte aga maakivimajadest. Aga kui inimene soovib siiski ehitada energiasäästlikku kivimaja, peaks ta sellele lihtsalt puitmaja ümber ehitama. Samas välisilmelt pole puit- ja plokkidest majadel juba ammu enam vahet, sest mõlemaid saab vooderdada laudisega, aga ka üle krohvida.

Hea tulemus tuleb mõistlikkuse printsiipi järgides

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad 2019. aastast olema kõik uued avalikud hooned liginullenergiahooned ning alates 2021. aastast kehtib sama nõue ka teistele uutele hoonetele.
Kuna oma kodu ehitatakse eeldavalt üks kord elus, on see väga oluline otsus, mis tehakse reeglina piiratud eelarve tingimustes. Seega nagu iga asjaga siin elus, jookseb ka energiasäästliku ehituse küsimustes kuskil mõistlikkuse piir, millest üle investeerimine ei ole mõistlikus ajaperspektiivis tasuv. Eestis on üldised normid üldjoontes lihtsad: madalenergiahoone on energiatarbega kuni 120 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas ning liginullenergiamaja energiakulu kuni 50 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas.
Kuidas seda saavutada? Oluline on järgida teatud baasreegleid. Iga energiatõhusa maja ehitus algab loomulikult krundi valikust, millele järgnevad tehnilised küsimused. Näiteks tuleb planeerida maja õigesti ilmakaarte suunas, koostada optimaalne projekt, valida välja õiged materjalid ning sobivaim küttelahendus, valida soojustusmaterjalid ja sobivad uksed-aknad. Oluline on silmas pidada, et kõige aluseks on põhjalik eeltöö – see tähendab projekteerimist, mille käigus tuleb kõik eeltoodud küsimused lahendada. Kõige olulisem on aga, et inimesel oleks hiljem hea oma kodus elada – kvaliteetsed ja loodussõbralikud materjalid, läbimõeldud planeering ning madalad püsikulud on selle aluseks.

Madalenergiamajad ei ole Eestis enam ammu midagi erakordset. Liginullenergiamaja kriteeriumi täitmine on Eesti tingimustes otstarbekas kõike eeltoodut arvestades täiendavate taastuvate energiaallikate kaasamisega ehk paigaldades näiteks lisaks tuulegeneraator või päikesepaneelid.

Väga suurt mõju maja ekspluatatsioonikuludele avaldab ehituskvaliteet ehk ka kõige kallima/energiasäästlikuma akna puhul pole sellest suurt kasu, kui selle paigaldab soss-sepp. Kõige kvaliteetsem ja energiatõhusam maja on kahtlemata tehase kuivades tingimustes toodetud hoone, mille on projekteerinud kogemustega insenerid kindlate protseduuride ja printsiipide järgi. Tehases toodetud majaelementide eelis on optimaalne materjalikulu, sest klient maksab tema maja ehituseks kuluva materjali, mitte kadude eest. Lisaks on ehitusplatsil kehva ilmaga tehtav müüriladumine või saagimine kallim ja samas ebakvaliteetsem kui soojas tehases maksimaalse valmidusastmeni tehtud majadetailide kiire kokku monteerimine krundil.
Kui pisem tehasemaja valmib võtmed-kätte-lahenduseni 2–3 kuuga ning suurema maja valmimisaeg on 4–6 kuud, siis ilmastikukindlaks saab tehases toodetud maja 1–2 päevaga – lõpptulemus on platsiehitusega võrreldes oluliselt kvaliteetsem, läbimõeldum ja ka kokkuvõttes soodsam.

(allikas: Äripäev, Kõik Eramaja Ehitusest, 2016)

29 juuni 2015

Projekteerimiseks vajalikud tellijapoolsed dokumendid

Projekteerimiseks vajalikud tellijapoolsed dokumendid:

1. Projekteerimistingimused. Väljastab kohalik omavalitsus (Tallinn)
2. Vee ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused. Väljastab trasside omanik või kohalik omavalitsus.
3. Elektrivarustuse tehnilised tingimused. Väljastab elektrienergia müüja.
4. Kehtiv kinnistu geodeetiline alusplaan. Väljastab arendaja või tellitakse vastavaid töid tegevalt firmalt.
5. Piiriprotokoll. Väljastab kinnistu müüja.
6. Kinnistu omandiõigust tõendav dokument.

Vaata ka täiendavat infot meie leheküljelt: MAJA PROJEKT

AC Ehitus OÜ elementmajade projekteerimise baashind on toodud hinnad lehel.